Elatisabi taotlemine

Täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitab kohtutäiturile lapse seaduslik esindaja (lapse vanem, eestkostja).

Jah, täiskasvanud laps saab ise elatisabi taotleda. Kui kohus on lapsele elatise välja mõistnud kuni 21-aastaseks saamiseni ning laps saab elatisabi maksmise ajal täisealiseks, siis elatisabi maksmine jätkub ning lapsel tekib õigus iseseisvalt täitemenetlust ja elatisabi puudutavaid otsuseid teha (nt täitemenetlus lõpetada, muuta arvelduskonto numbrit jne). 

Täitemenetluseaegse elatisabi saamiseks:

• Pöördu elatisnõudega kohtusse.
• Kui elatisnõudes on kohtulahend jõustunud, aga võlgnik siiski elatist ei maksa, siis pöördu valitud kohtutäituri poole ja algatage täitemenetlus. Avaldus täitemenetluse algatamiseks on võimalik esitada ka e-posti teel. Avalduse vormi võib täita online või alla laadida siit. Avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada, lisadokumendid saab esitada posti teel.
• Esita kohtutäiturile taotlus täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Taotlus täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks on võimalik esitada ka e-posti teel. Taotluse vormi leiad siit. Taotlus tuleb digitaalselt allkirjastada, lisadokumendid saab esitada posti teel.

Elatisnõudega kohtusse pöördudes riigilõivu tasuma ei pea.

Elatise nõudmiseks võib esitada kohtule hagiavalduse või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Mõlemaid on võimalik esitada läbi e-toimiku. Maksekäsu kiirmenetlus toimub üldjuhul kiiremini kui hagimenetlus, kuid maksekäsu kiirmenetluses ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt ning nõutav igakuine elatis ei tohi ületada kuupalga alammäära üle 1,5 korra. Hagimenetluses on aga võimalik elatist nõuda tagasiulatavalt kuni ühe aasta eest ning igakuist elatist on põhjendades ja tõendeid esitades võimalik nõuda ka suuremas määras. Kui alaealisele lapsele nõutakse elatist poole kuupalga alamääras, siis ei ole vaja tõendada lapse ülalpidamise kulusid. 
Kohus peab olema õigusmõistmisel erapooletu. Seetõttu ei saa kohus otseselt aidata hagiavaldust koostada.
Abi kohtusse pöördumiseks on võimalik saada õigusteenuse osutajalt. Teenuse maksumus sõltub asja keerukuses ning õigusteenuse osutaja hinnakirjast. Võimalik on taotleda ka riigi õigusabi. Riigi õigusabi taotluse vorm on kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroodes. Täidetud taotlus tuleb esitada kohtule. Rohkem infot riigi õigusabi kohta saab veebilehelt www.riigioigusabi.ee

Eestis on täitemenetlust võimalik alustada siis, kui võlgniku elu- või asukoht on Eestis või kui Eestis asub võlgniku vara. Kui võlgnikul puudub eelnimetatud seos Eestiga, siis ei saa tema suhtes Eestis ka täitemenetlust läbi viia.

Kohtutäituri seaduse kohaselt ei või ettemaksu nõuda isikult, kes esitab täitmiseks elatisraha nõude. Kehtiva seaduse kohaselt kannab menetlusega seotud kulud üldjuhul võlgnik.

Elatisabi saamiseks tuleb esitada sellekohane taotlus täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile.

Täitemenetlusaegne elatisabi taotlus tuleb esitada samale kohtutäiturile, kes viib läbi täitemenetlust.

Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on kuni 100 eurot kuus ühe lapse kohta. Kui lapsele on kohtu poolt elatist välja mõistetud vähem kui 100 eurot, makstakse ka elatisabi vastavalt sellele, mis kohus välja on mõistnud. Kui aga kohtu poolt välja mõistetud elatis on suurem kui 100 eurot, maksab riik elatisabi 100 eurot kuus. Kui võlgnik maksab lapsele kuus ära osa elatisest, siis lahutatakse võlgniku poolt makstav summa elatisabi summast ning riik maksab lapsele ülejäänud osa. Järelikult võib iga kuu elatisabi suurus olla erinev, sõltuvalt sellest, kas ja kui palju on võlgnikult ühe kuu eest elatisraha laekunud.  

Näide 1: Kui kohtulahendiga võlgnikult välja mõistetud igakuine elatis on 215 eurot, on elatisabi maksimaalne suurus ühes kuus 100 eurot.
Näide 2: Kui kohtulahendiga võlgnikult välja mõistetud igakuine elatis on 80 eurot, on elatisabi maksimaalne suurus ühes kuus 80 eurot.

Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda ka mõlema vanema suhtes, kui taotlejaoks on eestkostja. Sellises olukorras tuleb täitemenetlust alustada mõlema vanema suhtes ja esitada ka elatisabi taotlus mõlema vanema kohta. Kui taotlus esitatakse mõlema vanema kohta, on elatisabi võimalik saada kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta.

Täitemenetlusaegse elatisabi arvutamisel võetakse arvesse võlgniku poolt iga kuu lapsele laekunud summa.
Näide 1: 30. mail kannab kohtutäitur lapsele üle võlgnikult kätte saadud 40 eurot. Juhul, kui maikuu arvestusperioodil (1. mai kuni 31. mai) lapsele rohkem elatist ei laekunud, on elatisabi suurus maikuu eest 60 eurot (100-40=60). 
Näide 2: 5. augustil kannab kohtutäitur lapsele üle võlgnikult kätte saadud 30 eurot ning 20. augustil kannab kohtutäitur lapsele üle võlgnikult kätte saadud 100 eurot. Kokku on lapsele augustikuu arvestusperioodil laekunud 130 eurot. Laps on võlgnikult kätte saanud vähemalt 100 euro suuruses ülalpidamist, seega augustikuu eest elatisabi väljamakset ei toimu.
Näide 3: Jaanuarikuus ei ole võlgnikult elatist laekunud, järelikult on jaanuarikuu elatisabi suurus 100 eurot.

Kohtutäiturid on Eesti jaotatud tööpiirkondade järgi, mis tähendab, et kohtutäitur vali tööpiirkonnast, kus on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara. Kohtutäiturite kontaktandmed ja tööpiirkonnad leiad Kohtutäiutrite- ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel aadressil www.kpkoda.ee

Riik maksab täitemenetlusaegset elatisabi, kui võlgniku suhtes on elatise täitemenetlus kestnud vähemalt neli täiskuud (nn ooteperiood) ning kui pärast ooteperioodi möödumist ei ole võlgnik oma võlgnevust tasunud, hakkab kohtutäitur järgmisest kuust pidama arvestust elatise laekumise üle (nn arvestusperiood). Kui arvestusperioodil elatisvõlgnikult elatist ei laeku või laekunud summa on väiksem kui 100 eurot või kohtuotsusega välja mõistetud summa, siis hakkab riik täitemenetlusaegset elatisabi maksma. Nende täitemenetluste puhul, mis on täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamise hetkeks kestnud juba vähemalt neli täiskuud, täiendav ooteperiood ei kohaldu, ooteperiood kohaldub üksnes uute täitemenetluste puhul.
Näide 1: Taotleja algatab elatise asjas täitemenetluse 20. märtsil ning samaaegselt esitab ka avalduse täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Nn 4-kuuline periood kohaldub aprill-juuli eest, järelikult on täitemenetlus kestnud vähemalt 4 kuud juulikuu lõpuks. Elatise arvestamise arvestamisperiood algab alates 1. augustist. Juhul, kui augustis lapsele elatist ei laeku, teeb Sotsiaalkindlustusamet elatisabi väljamakse hiljemalt 10.septembriks.
Näide 2: Lapse elatise asjas on täitemenetlus kestnud juba alates 2014. aastast ehk vähemalt 4 kuud. Taotleja esitab täitemenetlusaegse elatisabi taotluse 5. jaanuaril. Elatise arvutamise arvestusperiood algab 1. veebruarist ning juhul, kui perioodil 1. veebruar kuni 28. veebruar ei ole lapsele elatist laekunud või on elatist laekunud vähem kui 100 eurot või kohtuotsusega väljamõistetud suuruses, toimub esimene elatisabi väljamakse veebruarikuu eest hiljemalt 10.märtsil.

Neljakuuline ooteperiood annab võlgnikule võimaluse vabatahtlikult oma kohustust täita. Samuti annab ooteperiood kohtutäiturile võimaluse hinnata võlgniku maksekäitumist ja sellest tulenevalt rakendada võlgniku suhtes kõiki seadusest tulenevaid sunnimeetmeid.

Ei, oluline on, et enne täitemenetlusaegse elatisabi maksmist oleks lapse elatise asjas täitemenetlus kestnud vähemalt 4 täiskuud.
Näide 1: Taotleja algatab elatise asjas täitemenetluse 10. jaanuaril 2017 ning samaaegselt esitab taotleja kohtutäiturile ka täitemenetlusaegse elatisabi taotluse. Sellisel juhul kohaldub 4-kuuline periood veebruar-mai eest. Kui 4 kuud on maikuu seisuga möödas ning võlgnik ei ole lapse ees võlgnevust likvideerinud, hakkab riik arvestust pidama selle üle, kas ja kui palju lapsele ühes kuus elatist laekub, tähendades, et kui juunikuus lapsele nõuetekohaselt elatist ei laeku, teostab riik hiljemalt 10. juuliks tagasiulatuvalt juunikuu eest elatisabi väljamakse.
Näide 2: Lapse elatise asjas on täitemenetlus kestnud juba alates 2014. aastast ja taotleja esitab kohtutäiturile elatisabi taotluse 10. jaanuaril 2017. Seega on elatisabi taotluse esitamise hetkel täitemenetlus kestnud juba vähemalt 4 kuud, järelikult hakkab riik elatise laekumise eest arvestust pidama alates veebruarikuust, ning kui veebruarikuu eest ei ole lapsele nõuetekohaselt elatist laekunud, teostab riik hiljemalt 10.märtsiks tagasiulatuvalt veebruarikuu eest elatise väljamakse.

Sotsiaalkindlustusamet teeb elatisabi taotlejale eelmise kuu eest elatisabi väljamakse vähemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks. Näiteks teostab Sotsiaalkindlustusamet septembrikuu elatisabi väljamakse hiljemalt 10. oktoobril.

Kui võlgnik on maksnud täitemenetluse väliselt lapsele elatist, peab elatisabi saaja sellest koheselt teavitama kohtutäiturit. Juhul, kui taotleja kohtutäiturit elatise laekumisest ei teavita, on Sotsiaalkindlustusametil teatud juhtudel õigus elatisabi tasaarvestada teistest peretoetustest.

Täitemenetlusaegset elatisabi ei ole võimalik saada tagantjärele varasemalt kogunenud elatisvõlgnevuse eest.

Kui lapse isa ei ole märgitud lapse sünnitunnistusele, tuleb esmalt pöörduda kohtusse ja tuvastada lapse isadus (isaduse tuvastamise kohta on võimalik lugeda siit) ning seejärel pöörduda kohtusse ja esitada kohtule elatise nõudmise hagi või elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Esitades kohtule korraga nii elatise nõude kui ka isaduse tuvastamise hagi, on isaduse tuvastamine riigilõivuvaba. Kui kohtulahend on jõustunud ja võlgnik lapsele elatist ei maksa, siis pöördu kohtutäituri poole, kes alustab täitemenetluse. Kohtutäiturile tuleb esitada ka taotlus täitemenetlusaegse elatisabi taotlemiseks.
Kas elatisabi on võimalik saada ka juhul, kui lapsele ei ole elatist kohtu kaudu välja mõistetud?
Ei, elatisabi maksmise üheks eelduseks on, et lapsele on eelnevalt kohtu kaudu elatis välja mõistetud.
Kas vanem saab keelduda elatise maksmist, kui ta ostab lastele riideid, maksab huviringide eest jne?
Ei saa, vanemal on ka sellisel juhul kohustus lapsele elatist maksta.

Üldreeglina tuleb lapse elatise nõudes algatada täitemenetlus Eestis, kuid lapsel on õigus elatisabile ka siis, kui võlgnik elab või omab vara välismaal ning Eestis ei ole võimalik võlgniku vastu täitemenetlust alustada.
Piirülese täitemenetluse alustamise ja elatisabi taotlemise protsess sõltub sellest, kus riigis elatisvõlgnik elab või vara omab. 
Kui võlgnik elab või omab vara Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, mis on liitunud konventsiooniga, mis võimaldab Eesti keskasutuse kaudu taotleda elatist väljamõistva kohtulahendi täitmist (nt Šveits, Island, USA):

• Esita Eesti Justiitsministeeriumile täitemenetluse alustamiseks elatise asjas jõustunud kohtulahend ning vajaminevad lisad, elatisabi taotlus ning volikiri, millega volitad Eesti kohtutäituri elatist vahendama.
• Esita Justiitsministeeriumile ka volikiri (2 eksemplari), milles volitad endale sobiva Eesti kohtutäituri välisriigist tulevat elatist vahendama. Piiriülese täitemenetluse alustamise avalduses märgi elatise vastuvõtjaks volitatud kohtutäitur ja tema ametialane arvelduskonto, kelle kaudu välisriigis võlgnikult kätte saadud lapse vanemale üle kantakse.
• Dokumendid tuleb Justiitsministeeriumile esitada posti teel ja originaalallkirjadega.

 Rohkem infot dokumentide esitamise kohta ja piiriülese täitemenetluse alustamise kohta saab e-posti aadressilt central.authority@just.ee.
 
Kui võlgnik elab või omab vara riigis, mis ei ole liitunud eelnevalt mainitud konventsiooniga (nt Venemaa):

• Tuleb esmalt kohtuotsus välisriigis tunnustada. Tunnustamise protsess on riigiti erinev, mistõttu loe tunnustamise kohta lähemalt siit.
• Pöördu vabalt valitud Eesti kohtutäituri poole ja volita teda elatise vastuvõtjaks. Volikiri tuleb kohtutäiturile edastada paberkandjal ja olema käsitsi allkirjastatud.
• Pöördu täitemenetluse alustamiseks välisriigi kohtutäituri poole ja märgi elatise saajaks Eesti kohtutäitur (kohtutäituri nimi ja arvelduskonto number)
• Elatisabi saamiseks esita Eesti kohtutäiturile elatisabi taotlus, elatise kohtuotsus, võlgnevuse kalkulatsioon ning apostillitud või legaliseeritud kinnitus selle kohta, et  välisriigis on täitemenetlus alustatud. Dokumendi legaliseerimise kohta loe lähemalt siit.

Näide 1: Elatisvõlgnik elab Saksamaal ning Eestis ei ole tema suhtes võimalik täitemenetlust alustada. Taotleja esitab Justiitsministeeriumile kõik vajalikud dokumendid välisriigis elatise täitemenetluse alustamiseks, samuti taotluse täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks ning teeb valiku kohtutäituri kasuks, kelle ta volitab lapse elatist vahendama. Välisriigis täitemenetluse alustamise avaldusse märgib taotleja elatise vastuvõtjaks Eesti volitatud kohtutäituri ja tema ametialase arvelduskonto. Kui Saksamaa keskasutus on saanud Eesti Justiitsministeeriumilt elatise kohtulahendi, selle täidetavaks tunnistanud ja edastanud selle sundtäitmisele, algab 4-kuuline ooteperiood, mil Saksamaa täitemenetluse läbiviijal on aega võlgnik üles otsida ning tema suhtes sunnimeetmeid rakendada. Kui pärast 4 kuu möödumist ei ole Eesti volitatud kohtutäituri arvelduskontole elatist laekunud, asub riik lapsele elatisabi maksma.
 
Näide 2: Elatisvõlgnik elab Venemaal ning Eestis ei ole tema suhtes võimalik täitemenetlust alustada.  Taotleja peab esmalt pöörduma vabalt valitud Eesti kohtutäituri poole, kellele ta esitab volikirja, millega volitab Eesti kohtutäituri elatist vahendama. Seejärel tuleb pöörduda Venemaa kohtutäituri poole ja algatama seal lapse elatise asjas täitemenetluse. Kui täitemenetlus on alustatud, tuleb Eesti kohtutäiturile esitada taotlus elatisabi saamiseks, elatise kohtuotsus, võlgnevuse kalkulatsioon ning apostillitud või legaliseeritud kinnitus selle kohta, et välisriigis on täitemenetlus alustatud. Kui pärast 4 kuu möödumist ei ole Eesti volitatud kohtutäituri arvelduskontole elatist laekunud, asub riik lapsele elatisabi maksma.

Kui võlgniku suhtes viiakse Eestis läbi täitemenetlust, kuid lisaks on võimalik tema suhtes alustada täitemenetlust ka välisriigis, on elatisabi taotleja kohustatud algatama täitemenetluse ka välisriigis. Info täitemenetluse alustamise kohta leiad eelmisest küsimusest.

Sellisel juhul tuleb elatisabi saamiseks pöörduda vabalt valitud Eesti kohtutäituri poole ja volitada teda välisriigist makstavat elatist vahendama. Kohtutäiturile tuleb esitada ka taotlus elatisabi saamiseks. Kui menetlus on pooleli riigis, mis ei ole EL riik või riik, mis oleks liitunud konventsiooniga, mis lubab täitemenetlust alustada keskasutuse kaudu (nt Venemaa), siis tuleb kohtutäiturile esitada ka apostillitud või legaliseeritud kinnitus selle kohta, et välisriigis on täitemenetlus alustatud. Dokumendi legaliseerimise kohta loe lähemalt siit. Viimasena tulev teavitada välisriigi täiturit, et elatise saaja nimi ja arvelduskonto on muutunud. Elatise saajaks on edaspidi Eesti kohtutäitur, kelle vahendusel elatis välisriigist sissenõudjani jõuab.

Täitemenetluses on elatis võimalik rahuldada võlgniku varast (kontol olev raha, tööandja käest võlgniku palk, kinnisvara, vallasvara, varalised õigused). Kohtutäituril on õigus vara leidmiseks otsida läbi võlgniku valduses olevad ruumid ja maatükid.
 
Uue võimalusena on alates 2016. a märtsist võimalik võlgniku survestamiseks  kohtumäärusega piirata järgnevaid võlgniku õigusi: jahipidamisõigus, mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba ja relvasoetamisluba, väikelaeva ja jeti juhtimisõigus, kalastuskaart.
 
Kõigi sunnimeetmete osas oskab täpsemaid selgitusi anda täitemenetlust läbiviiv kohtutäitur.

Elatisabi saaja, kes ei soovi enam täitemenetlusaegset elatisabi saada, esitab avalduse sellele kohtutäiturile, kellele ta varasemalt esitas taotluse elatisabi saamiseks. See tähendab, et avaldus tuleb esitada täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile.

Ei tähenda, riigipoolne elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlgnikku elatise maksmisest. Lapse elatise nõue läheb väljamakstud elatisabi ulatuses riigile üle, mis tähendab, et riik hakkab koos last kasvatava vanemaga täitemenetluse raames elatisvõlglaselt võlga tagasi nõudma. Kui lapsele välja mõistetud elatis oli suurem kui 100 eurot, siis nõutakse ka see osa võlgnikult välja.

Kui kohtuotsus on olemas, siis tuleb pöörduda kohtutäituri poole ja esitada koos kohtuotsusega täitmisavaldus. Täitmisavalduse vorm on kättesaadav täitmiseks online või alla laadimiseks siit. Sissenõudja võib valida vabalt kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kus asub tema vara.

Esimese asjana tuleks kohtutäiturit teavitada kõikidest võlgniku kohta teadaolevatest andmetest. Kohtutäituri poole pöördumine ja temaga suhtlemine on väga oluline, sest just tema oskab konkreetse täitemenetluse kohta infot anda ja seetõttu on kohtutäiturile suureks abiks võlgniku vara puudutavad andmed. Kahjuks esineb siiani olukordi, kus võlgnik hoiab teadvalt täitemenetlusest kõrvale ning registrites andmeid tema vara kohta ei ole. Võlgniku lähedased aitavad kahjuks vara varjamisele kaasa kahjustades sellega teadvalt laste huve.
Justiitsministeerium kavandab täiendavaid meetmeid elatisvõlgnike õiguste piiramiseks. Kui Riigikogu need seadustab, siis saab neid ka eesmärgipäraselt rakendada.

Perekonnaseaduse kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohtutäitur ei saa määrata konkreetset kuupäeva, mis ajaks peab olema elatis makstud. Kohtutäitur lähtub põhimõttest, et kui võlgnik ei ole kalendrikuu alguseks elatist maksnud, loetakse see tema võlaks sissenõudja ehk lapse ees.
Täitemenetlus toimub võlgniku vara suhtes. Kohtutäitur teeb sissenõudjale ülekanded võlgniku vara suhtes toimuva menetluse tulemusena.

Üldine täitedokumendi (kohtuotsus/kohtumäärus) aegumistähtaeg on 10 aastat arvates hetkest, kui laps saab 18 või lõpetab kooli. Võlgnikul lasub kohustus tasuda ka võlgnevus.

Kui lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis ning tehtud on ka taotlus elatisabi saamiseks, siis hakkab kohtutäitur iga kuu jälgima, kas ja millises summas võlgnikult lapsele elatist laekub. Kui võlgnik maksab ühes kuus lapsele elatist suuremas summas kui on määratud igakuise elatisega, siis esimese asjana arvestab kohtutäitur sellest summast maha igakuise elatise makse ning kui sellest jääb raha üle, siis hakkab kustutama varasemat võlgnevust. Alles siis, kui kogu võlgnevus lapse ees on kustutatud, hakkab riik võlgnikult elatisabi tagasi nõudma.
See tähendab, et eelisjärjekorras hakatakse kustutama lapse ees tekkinud võlgnevusi ja alles siis riigile tekkinud võlgnevusi.

Üldinfot elatisabi taotlemise kohta (taotlemise protsess, vajalikud dokumendid taotluse esitamiseks jm) on edaspidi võimalik saada Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt (www.sm.ee) või Sotsiaalkindlustusametiga ühendust võttes.
Küsimustes, mis puudutavad elatise maksmist, väljamakstud elatisabi suurust, võlgnevusi ja täitemenetlust, pöördu täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri poole.